Luule 11

Minu meeltesse trügid iga öö kui unenägu.

Sinu tõttu minu süda lööb kui kellakägu.

Kui keegi peaks mind praegu lahti kirurgima,

Leiaks vaid adrenaliini minu soontes voolamas.

Ta avastaks, mu aju nagu rosin on kokku kuivanud

Ja minu silmad - need pimeduses kaua juba olnud.

Ometigi tean, et sinu silmad kastanpruunid on;

Ei pimedus mul maagiat näha takista.

Tean igat sinu juuksesalku nagu oma kodumaad

Ja igal õhtul palvetan, et saaks neid käega katsuda.

Tahan tunda sinu embust, südamed üksteise vastas,

Lihtsalt kuulata ja kuulata sinu hinge laulmas.

Tahan meenutada kõike kaunist, mis vaid elab minu peas

Ja elada igavesti mõttekujutelma heas.