Luule 9

Betty oli vaimust vaene

Ei tundnud oma eluteed

Tihti lapsepõlvemail ta

Otsis mälestusi enda seest

Sõpradega rannas hängis

Vees liivalosse ehitas

Varisesid illusioonid

Vaid mõtteis oli nendega

Keegi polnud talle öelnud

Terves kehas terve vaim

Nii ta aina rohkem lootis:

Vaim tuleb peale, kõrgub kaif

Betty ajas rõõmu taga

Ohvreid vaimule ei laenanud

Nüüd nutab sisemuses nagu

Kurvast vaimust vaevatud

Näha pole enam eluvaimu

Ega sõprusmälestusi

Jäänud pisarates liivalossid

Tema vaim ta sooviks oli